Õppeinfosüsteemi Infutik üldkirjeldus

Õppeinfosüsteem nimega Infutik on loodud 1992. a-l eesmärgiga hõlbustada teaduskonna de­ka­naa­dis (või samal tasandil) peetavat tu­dengite nii isikulist kui (peaeesmärgina) õppetööalast ar­ve­pi­da­mist.

Al­guse saanud operatsioonisüsteemi DOS programmina on nüüdseks osaliselt välja jõu­tud Windows'ini. Kogu süsteem (nii infojaotus kui pealisehitus – programm) on pi­de­vas arenemises.

All­järgenvalt on püütud anda ülevaadet Infutik'u võimalustest.

I  Infosüsteemi üldskeem.

Infosüsteemi keskmes paikneb õppetööinfo, sellest ühel pool tudengeid puudutav ja tei­sel pool õp­pe­jõudusid ning aineid puudutav info (vt. ka Joonis 1).

Tudengite info osas on lähteandmetena kasutatud TÜ üliõpilasregistri andmeid – et mitte teha tulutut sisestustööd, sealt edasi on pea­lis­ehituslikult ette nähtud süsteemi korrashoid.

Ainete ja õppejõudude infot on kujutatud elementaartasandil, st. vaid hetkevajadusi ra­hul­da­valt. Kau­ge­mas perspektiivis on ainete kohapealt ette nähtud haakumist TÜ ai­ne­te registriga. Õp­pe­jõu­du­de osas peaks olema haakuvus TÜ kaadriregistriga [1].

Kasutuses on 43 põhiotstarbega tabelit, neist 12 on dekodeerimise jms. tabelid.

Süsteemi pealisehituslik osa (edaspidi – programm) on realiseeritud Microsoft FoxPro's (prog­ram­mee­rimiskeeles dbase).

II  Süsteemi paiknemine.

Majandusteaduskonnas töötab programm tk. lokaalvõrgu serverilt, mis võimaldab prog­rammi käi­vi­tada mitmetelt töökohtadelt ta­ga­maks eri­ta­san­di­li­sed and­me­edas­tu­sed ehk juur­de­pääsud (het­ke­sei­su ülevaateks vt. Tabel 1). Andmete si­ses­ta­mine toimub ka­helt konk­reet­selt de­ka­naadi töökohalt kahe konk­reetse ka­su­taja õi­gus­tega (vt. ka And­me­kait­se ja süsteemi jul­ge­olek). Kõigilt teis­telt töökohtadelt saab and­me­te­le (va­riee­ru­valt) ligi vaid vaatlejana. Lisaks tk. per­so­na­li juur­de­pää­su­le on ta­ga­tud li­gi­pääs süsteemile tk. kahest arvutiklassist tagamaks tu­den­gi­te­le ülevaate enda õp­pe­töö­tu­lemustest. Tudengite "agarusest" Infutik'u kasutamisel annab tunnistust Joonis 2.

III  Pealisehituse kirjeldus.

Nagu eel öeldud, on pealisehituslik osa realiseeritud programmeerimiskeeles dbase. Programmi on põ­hi­mõt­teliselt kaks korda uuendatud (ekraanikujude kujundamise võimaluste muu­tu­mi­sest läh­tu­valt). Käesoleva aasta algusest on üks Infutik'u osa kirja pandud Microsoft Visual FoxPro's (toe­tu­des andmetele, mille haldamine/korrashoid käib en­di­selt prog­ram­mi DOS'i variandi kaudu). Vii­ma­ne tegevus on üpriski vaevarikas, arvestades põ­hi­mõttelisi muutusi prog­ram­mee­ri­mis­või­ma­lus­tes. Arvata võib, et programmi täielik ülekandmine on järgneva(te) aasta(te) küsimus. Sa­mas avanevad Windows’i töökeskkonnas hoo­pis­ki paremad võimalused. Järgnevad – põhilised – ekraanikujud on too­dud prog­rammi DOS'i variandist (va. Diplomi vaheleht), kusjuures kirjeldatud on just tä­he­le­pa­nu­vää­ri­vat.

Üliõpilasi on võimalik eristada seitsmes grupis (Joonis 5, Grupimäärang) – (1) statsionaarid, (2) eks­matrikuleeritud, (3) lõpetanud, (4) kõik, (5) doktorantid, (6) magistrantid ja (7) tasulise õp­pe­ko­ha tudengid. Samal ekraanil on võimalik tudengitega edasi opereerida: saada nende kohta in­fot (Joonis 4), lisada tudengeid (Joonis 7), redigeerida põhiandmeid ja toimetada otsingut (Joonis 6), te­ha õppetöötulemuste analüüsi (Hindeanalüüs), tegeleda õppetöötulemustega (Joonis 9), tagada and­me­baa­si korrashoid (eksmatrikuleerimine - Joonis 15, immatrikuleerimine, aka­dee­mi­line puhkus - Joonis 14, lõpetamine - Joonis 17 jne.). Enamasti on tegemist probleemideta nö. otsesisestusega.

Muud võimalused (Joonis 8) kujutavada endast olulisi täiendusi, mis ei ole mahtunud põ­hi­ek­raa­ni­le – tudengite nimekirja trükk, sama punktisummadega, erialavahetus ja protokolli trükk toetudes eel­ne­vale tudengite selekteerimisele (viimane on ka üle kantud Windows’i versiooni – eelkõige trü­ki­mu­gavustest lähtudes).

Omaette suure alajaotuse moodustab õppetöötulemuste esitamine/redigeerimine. Seda on või­ma­lik teha kahest kohast – Joonis 3 kujutatud protokollikesksel valikul Eksamitulemuste sisestamine (Joonis 18, Joonis 19) või tudengikeskselt (Joonis 5 valik Õppetöötulemused).

Õppetöötulemuste ekraan on toodud Joonis 9.

Õppetöötulemuse Infoleht (Joonis 10) kujutab endast eksamitulemuse täit lahtikirjutust (ka n. lõ­pu­töö teemat selle olemasolul).

Eksami/arvestuse sisestus ning redigeerimine (Joonis 11, Joonis 12) peab toimuma tä­he­le­pa­ne­li­kult, arvestades sisestuse alust ja ekraanivormi. Iga sisestus/redigeerimine kantakse koheselt kettale pä­rast selle teostamist.

Eksami ja arvestuse sisestamisel peab kindlalt õieti paigas olema kuupäev, kuna vastavalt sellele kuu­päevale toimub punktiarvestus. Samas on võimalik sisestada ka spetsiaalpunktide arvu – eri­ne­vat ajahetkel üldkehtivast.

Märgistussalvestus (Joonis 20) võimaldab hiire topeltklõpsu või reavahetuseklahvi vahendusel mär­gis­tatud tudengite gruppe salvestada nende hilisemaks taaskasutamiseks.

Õppejõududega ning ainetega tegelemine moodustab omaette alajaotuse jällegi harg­nevalt põ­hi­me­nüüst (resp. valikud). Siin on ette nähtud seotust TÜ (töötajate) isi­ku­registriga ning ai­ne­pas­si­de­ga, kuid hetkel see võimalus ei ole edasiarendust leid­nud. Samuti on nii aineid kui ka õppejõudude kohta käivat infot võimalik sisestada nö. kohapeal (vt. n. Joonis 11 märgend Ins).

Kui õppejõududega tegelemisel pole erilisi probleeme, siis ainetega tegelemisel on ka üks “õrn” koht – ainepunktid. Ainepunktid käivad koos ainega ning ajavahemikes võivad ühel ja samal ainel olla erinevad ainepunktid. Õppetöötulemuste sisestamisel pakutakse välja vaikimisi punktide arvuks tulemuse sooritamise kuupäevale vastav ainepunktide arv, kuid samas on võimalik sisestada ning meelde jätta ka nö. spetsiaalpunktide arv (erinev ajahetkel kehtivast arvust). Seetõttu peab ainepunktide sisestamisel olema topelttähelepanelik hilisemate segaduste vältimiseks 

TÜ Majandusteaduskonnas on Infutik kasutatav ka lokaalsest arvutivõrgust – seda eel­kõi­ge mõel­des tudengeile ja õppetoolidele/instituutidele (vt. eel).

Tudengite pöördumisel Infutik’u poole kehtivad veidi teised ekraanikujud.

Järgnevas tudengite poolt kasutatavatest ekraanikujudest ja sealsetest reeglitest.

(1) Esmalt soovitakse teada tudengi matriklinumbrit. Numbrite sisestamine toimub nö. varjatult, st. sisestatavad numbrid ekraanile ei ilmu.

(2) Matriklinumbri korrektsel sisestamisel (st. leiti vastav tudeng) uurib süsteem, kas sellel tu­den­gil on andmete hulgas isikukoodi. Viimase puudumisel esitatakse edasiseks tegevuseks ek­sa­mi­tu­le­mus­te vaatamise võimalus.

Isikukoodi olemasolul palutakse ka selle sisestust ning seejärel lisandub võimalus vaadata enda (st. vastava tudengi) kohta käivat üldist infot (Joonis 29).

Ekraanile esitamistel on üldiselt püütud vältida info omaniku nime(sid) – va. isikukoodiga si­se­ne­mi­sel.

Infutik’u juures on ette nähtud ka aruandluse osa (põhimenüüst hargnevalt).

Aruannetest olulisim on hetkel nn. Koormuste aruanne (Koormused) – ainetele antud ainepunktid.

 IV  Andmekaitse ja süsteemi julgeolek.

Süsteemi paiknemine jagataval territooriumil toob endaga koheselt kaasa selle jul­ge­oleku tagamise probleemid.

Andmekaitse on ette nähtud kahetasandiliselt. Esimese tasandina pakub seda prog­ramm, mille vahendusel on ette nähtud andmeedastuse ning -sisestuse va­riee­ru­vus. Tei­se tasandina pakub seda lo­kaalvõrgu baastarkvara. Andmete julgeolekut tagab ka va­ru­koopiate regulaarne loomine.

V  Diplomi vaheleht.

Diplomi vaheleht on esimene Windows’i-aluse Infutik’u (wInfutik’u) kirjeldatud osa.

Infutik

Diplomi vaheleht

I Diplomi vaheleht võimaldab eel- ja järelvormistusega trükkida tudengitele väljastatava dip­lo­mi hinnete vahelehe. Eelvormistus sooritatakse Infutik'us, järelvormistus aga tekstiredaktoris Word for Windows v. 7 [2].

II Eelvormistuse aken on toodud Joonis 33 (veerud on toodud kitsendatult).

1. Veergude kirjeldused.

Veerg ? võimaldab määratleda, kas käesolev rida esitatakse vahelehele või mitte. Märgistatud ri­da on vaid lugemiseks. Sisestus toimub hiireklõpsuga sobiva rea kastikeses.

Veerg Ainekood võimaldab redigeerida aine koodi. Redigeerimine toimub otsesisestusena, va­he­punk­ti­de ko­hal kursor ei peatu. Järelvormistusel esitatakse mittetäielikud ainekoodid tühireana.

Veerg Aine võimaldab redigeerida aine nimetust. Redigeerimine toimub otsesisestusena.

Veerg Punkte esitab käesolevale ainele omistatud ainepunkte. Veerg on vaid lugemiseks. Ai­ne­punk­ti­de redigeerimist või­mal­dab valik Punkte akna alumises osas. Järelvormistusel eraldatakse küm­nend­ko­had komaga.

Veerg Kuupäev võimaldab redigeerida aines saadud tulemuse kuupäeva. Redigeerimine toi­mub otsesisestusena.

Veerg Tulemus esitab tulemuse käesolevas aines. Veerg on vaid lugemiseks. Vajadusel tu­leb se­da teha järelvormistusel.

Veerg Eeltekst võimaldab sisestada teksti, mis esitatakse hilisemas üks rida enne käesolevat ta­va­ri­da. Eelnev rida tekitatakse vaid juhul, kui nimetatud veerus on si­ses­tust. Sisestamine toimub ot­se­si­sestusena. Hii­re to­pelt­klõps veerus oleval tekstil muudab tekstis olevad tähed suurtähtedeks. Hii­re pa­rem­klõps muu­dab iga sõna esimese tähe suurtäheks ja ülejäänud väiketähtedeks. Vajalik on si­sestus selles vee­rus juhul, kui aine si­sestus on n. Lõputöö ja teema on toodud valikus Kommentaar (akna va­sa­kul allosas). Sellisel ju­hul oleks tarvis asendada sisestus veerus Aine si­ses­tu­sega valikus Kommentaar (seda võimaldab hii­re topeltklõps valikul Kommentaar, vas­tupidi teeb hiire pa­rem­klõps samal valikul). Hilisemas (jä­rel­vor­mis­tu­sel) trükitakse Lõputöö va­he­tult rida en­ne teemat.

Veerg Järjekord võimaldab määratleda järelvormistusel ridade esitamise spetsiaaljärjekorda. Si­sestamine toimub ket­rajaga [3] (viimane on nähtav vaid asudes nimetatud veerul). Järjekord on järg­mine – suu­re­maar­vu­li­sed ta­ga­pool. Vajalik on see n. eelkirjeldatud ju­hul, kui n. Lõputöö peab ole­ma kindlasti vii­ma­ne rida, kuid mingil põhjusel ta seda tavasisestusel ei ole.

2. Järjekorra kehtestamine veergude järgi.

Vajadusel (hõlpsamaks jälgimiseks/kontrolliks) on võimalik kehtestada ridadel veergude alusel so­biv järjekord, mida ei arvestata kui Vaikimisi jär­je­kor­da (vt. ka valik Järjekord). Selleks tuleb te­ha hiireklõps veeru pealdisel. Sisestamisjärjekorra taastab hiireklõps veerul pealdisega ?.

3. Valikud.

Valikute kirjeldamisel alustame Eelvormistusakna vasakust ülemisest osast.

Valikud Diplomi number, Õppis alates …, Käskkiri ja Lisa nr. (ketrajana) kõnelevad enda eest. Kolmel esimesel valikul toimub sisestus otsesisestusena. Valikul Õppis alates … on re­di­gee­ri­tav vaid lõppkuupäev (kuni järel). Antud aknast väl­ju­mi­sel jäe­tak­se sisestus hilisemaks ka­su­ta­mi­seks meelde.

Valik Ääris pealdisel võimaldab kasutajal määratleda, kas järelvormistusel toodavas tabeli päi­ses esitatakse ka vertikaalkriipsud (valikut visualiseerivad kriipsud valikust vasakul ja paremal – nen­de olemasolul vertikaalkriipsud joonistatakse, vastasel juhul mitte).

Valikust Kommentaar oli eespool juba juttu. Redigeerimine on võimalik otsesisestusena (vt. ka veeru Eeltekst kirjeldust).

Valik Õppejõud koosneb sisuliselt kahest valikust. Vahetult nime kõrval olevas valikus pan­nak­se kirja käesolevas aines tulemuse vastu võtnud õppejõu(dude) perekonnanimi(-nimed). Re­di­gee­ri­mi­ne on võimalik kas otsesisestusena või kasutades samas all olevat valikut (mille kohal on tekst (hiire topelt…), milles avaneb õppejõudude nimekiri. Valitud õppejõu saamiseks eel valikusse tu­leb teha õppejõu nimel topeltklõps.

Valik Järjekord võimaldab valida ridade järjekorda järelvormistamisel (kas Aine, Kuupäeva või sisestusjärjekorras – Vaikimisi). Vt. ka veeru Järjekord kirjeldust. Väljumisel jäetakse meelde ka selle valiku väärtus.

Valikust Punkte oli eespool juttu – see võimaldab muuta tabelis toodud suurusi veerus Punkte (vt. ka veeru kirjeldus).

Valikud Avada, Salvestada, Word ja Väljumine võimaldavad edasisi tegevusi.

Valik Salvestada võimaldab käesolevat tabelit ning sinna juurdekuuluvat salvestada kettale (vai­ki­mi­si laiend .QIE). Hiireklõpsul sellel valikul avaneb teie ees failidialoog, kusjuures vaikimisi fai­li­ni­meks pakutakse AJUTINE.QIE. Salvestused toimuvad vaikimisi kataloogi \INFUTIK\TMP.

Valik Avada võimaldab valikul Salvestada loodud tabeleid uuesti kasutusele võtta. Selliseid taas­laa­di­mi­si võib teha suvaliselt.

Valik Word võimaldab siseneda järelvormistuse radadele. Selleks avaneb Word for W. aken ning edaspidi kehtivad juba sealsed reeglid. Naasmiseks Infutik'usse tuleb liikuda eelvormistuse ak­nas­se ning vajutada Jätkata.

Valik Väljumine võimaldab naaseda Põhiaknasse (tudengite infoga), eel nimetatud valikute väär­tu­sed salvestatakse.

III   Järelvormistuse aknas toimuvat ei pea autor siinkohal vajalikuks kirjeldada, kuna see toi­mub resp. Word for W. reeglitele.

Lisa. Diplomi vahelehe näidis

LISA DIPLOMILE nr. BA 001428 cum laude

Melika Raro, sündinud 02.08.1975. a.,

õppis 04.10.1993. a. - 12.06.1996. a. Tartu Ülikoolis majandusteaduskonnas erialal majandusteadus ja tema tulemused õppekava täitmisel olid järgmised:

Välja antud seoses ülikooli lõpetamisega. Käskkiri nr. 1-03/427 RE, 12. juunil 1996. a.

DIPLOMITA EI OLE KÄESOLEV ÕIEND KÕRGHARIDUST TÕENDAV DOKUMENT.

Nr. 1

Dekaan

Sekretär

[1] Registrite nimetused on tinglikud, kuna pole teada konkreetseid nimetusi.

[2] Word for Windows v. 7 on firma MicroSoft toode.

[3] Siin ja edasidi nimetatakse ketrajaks (ehk ketraja-kontrolliks; ingl. k. spinner) sisestust, kus nooleklahvide või hiire­va­ju­tu­se vahendusel on või­malik arvsisestust muuta resp. etteantud vahemikule. Vt. ka n. sisestus Punkte.